“Pärlid prügikastis” Rõngu kirikus

“Pärlid prügikastis” Rõngu kirikus

EELK Toetusfond algatas kirikutes toimuva heategevusliku kontsertide sarja „Pärlid prügikastis“, mille eesmärk on koguda toetusi Eestimaa hävimisohus kirikuhoonete renoveerimiseks. Sarja avakontsert toimub 20. juulil kell 18.00 Tartumaal Rõngu kirikus, kus soolokavaga esineb Tõnis Mägi.

„Kirikud on Eesti ühiskonna ja rahvuskultuuri lahutamatu osa, kirikute olemasolu on enesestmõistetav ka nende inimeste jaoks, kes ise ühegi koguduse liikmed ei ole. Kirikud on läbi aegade olnud piirkonnakeskusteks – kus on kirik, seal on inimesed,“ rääkis EELK Toetusfondi nõukogu esimees Indrek Laul. „Milline näeks välja Tallinna siluett ilma kirikuteta, ei oska me ette kujutada. Eestis on palju kirikuid, mis lagunevad, kuid mida saab kiire renoveerimisega päästa. Lisaks hoonete säilitamisele peame arvestama, et kirikutes on suurel hulgal unikaalseid kunstiteoseid – altarimaale, vitraaže, skulptuure jm, mis võivad viletsates tingimustes hävineda. Seepärast oleme alustanud heategevuslikus korras annetuste kogumise.“

„Kirikute hoidmise ja kordategemise juures on märkimisväärne, et Eesti vanimad säilinud hooned ongi kirikud – Eesti vanimaks kiviehitiseks peetakse 13. sajandist pärinevat Pöide kirikut ning Eesti vanim säilinud puitehitis on 1644. aastal valminud Ruhnu Püha Magdaleena kirik,“ rääkis EELK Toetusfondi nõukogu aseesimees Janek Mäggi. „Sajandeid säilinud hooned on muinsuskaitse all, need on arhitektuuriväärtused, mille säilitamine peab olema meie põlvkonna kohus ja vastutus.“

Janek Mäggi sõnul vajab kõigi Eesti 174 kiriku hoidmine ja säilitamine palju raha. „Iga Eesti inimene saab kirikute püsimist toetada,“ ütles Mäggi. „Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse kuulub üle 160 000 inimese, aga kui iga Eesti elanik annetab ühe euro kuus, kogume aastas 15,792 miljonit eurot, millega saaks korda teha mitmeid kirikuid.“

„Me peame säilitama Eesti kultuuri- ja vaimupärandit, see on edasikestmise alus. Kui oma ei oska hoida, siis maailma asjade kohta me midagi ütelda ei saa,“ rääkis laulja Tõnis Mägi, kes paneb heategevuskampaaniale õla alla kontserdiga oma kodukandis, 14. sajandist pärinevas Rõngu kirikus. Kontserdil pileteid ei müüda, külastajatel palutakse teha annetusi ning kogutav tulu läheb EELK Toetusfondi kaudu Eesti kirikute kordategemiseks.

Ühekordse toetuse või püsiannetuse märksõnaga „Pärlid prügikastis“ saab teha EELK Toetusfondi kontole:
SEB a/a EE091010220267776222
SWEDBANK a/a EE952200221069054096
LHV a/a EE777700771003033811

Heategevusfondi EELK Toetusfond eesmärk on toetada Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut kristliku usu, maailmavaate ja kultuuri edendamisel ning pärandi säilitamisel Eestis.

Lisainformatsioon:
Annely Neame, Sihtasutus EELK Toetusfond tegevjuht
tel. 526 7825, e-post: annely.neame@eelk.ee

Kas oled nõus laskma kirikutel ära laguneda?

Kas oled nõus laskma kirikutel ära laguneda?

Eestis on kirikud olnud ikka keset küla – ühel pool teed kirik, teisel pool kõrts. Üks EELK Toetusfondi nõukogu liikmeist, Jüri Kraft, rääkis kuidas ta Eestis ringi sõites ja silmapiiril kas ristiga või kukega kirikutorni nähes kindlustundega mõtleb, et nüüd on inimesed lähedal, sest kus on kirik, seal elavad inimesed.

 

Rõngu kiriku kõrval on Rõngu mahlavabrik: https://www.mahl.ee/. Kas koos annaks äkki kirikule korralik katus peale panna?

Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kuulub 174 kirikut, 21 kabelit, 79 pastoraati, 15 palvemaja. Enamus kirikuhooneid ja muid kogudustele kuuluvaid hooneid on muinsuskaitse all, seega nende hoonete eest hoolitsemine on riigi, st meie kõigi ülesanne. Kes veel peaks säilitama meie rahva mälu, kui mitte me ise? Riik, see oleme meie.

Kirikuõpetajad näevad kõvasti vaeva ja õpivad pikki aastaid teoloogiat, mis on teadus Jumalast. Selle jaoks peavad nad õppima heebrea, kreeka ja ladina keelt, filosoofiat, sealhulgas eetikat, dogmaatikat, apologeetikat, usundilugu, liturgikat, eksegeetikat, hermeneutikat, piibliteadusi, oikumeenikat, missioloogiat ja palju muud. Nad oskavad tõlgendada ja õpetada Piiblit, jumalateenistusi, jutlus ja kõnesid pidada, kirikutalitusi läbi viia jne. Nad tulevad alati kirikusse, kui kellelgi on seda vaja.

Eraldi õppekava järgi õpetatakse hingehoidjaid. Diplomeeritud hingehoidja on psühholoogia- ja teoloogia-alaste teadmiste ja oskustega nõustaja-spetsialist. Ta oskab olla koos inimesega tervel tema elukaarel, ära kuulata tema hirmud, mured ja rõõmud, ta suudab jääda inimese kõrvale sündimise ja surma imes, haiguses ja tervises, jõus ja jõuetuses. Hingehoidjad töötavad arstide ja õdede kõrval, jõudes sinna, kuhu meditsiin ei ulatu, ehk elukaare teisele poole. Kirikuõpetajate ja hingehoidjate töö ei kesta kella üheksast viieni, õigemini see ei olegi töö, vaid see on olek, kutsumus ja teenimine.

Kirikuõpetajad saavad enamasti Eesti miinimumpalka, paljud kirikutöötajad, sealhulgas hingehoidjad ei saagi palka. Tööd tehakse kutsumusest, missioonitundest, armastusest inimeste ja Jumala vastu. Tuleb aga silmas pidada, et vastupidiselt levinud arvamusele, et kirikutööd peaks tegema armastusest ja vabatahtlikult, on iga aus töötaja väärt väärikat tasu.

Kirikuõpetajad ja hingehoidjad ei ole ametioskuste poolest kinnisvaramaaklerid, katusepanijad, krohvijad, puussepad, maalrid, ehitajad, advokaadid ega pankurid. Kuigi tõepoolest, nende seas on advokaate, ajakirjanikke, ettevõtjaid, ehitajaid ja paljude teise ausate elukutsete esindajaid. Paljude jaoks on teoloogia ja hingehoiu õppimine teise või kolmanda kõrghariduse omandamine. Kirikuhoonete korrashoid nõuab aga oluliselt rohkem lisaaega ja –ressurssi, kui kirikuõpetaja üksi anda suudab.

Kas kirikud peaks alles jääma?

Rõngu kiriku aken õhupüssiga sisse lastud.

Võib ju mõelda, et kirikuhooned tuleks maha müüa, kui kirik neid ülal pidada ei suuda. Aga kellele? Kes siis võtab kirikute ülalpidamise enda kanda, kes suudab neis ja nende kaudu säilitada Eesti rahva kultuuripärandit? Kas XIII sajandil ehitatud kirikuhoones olevas SPAs saaks ravida meie rahva hingehaavu?

Kellele on vaja kirikuhooneid? Näiteks laguneb praegu Viljandimaal asuv Halliste kirik, mis pärineb XV sajandist.

 

Kirikuhoone põles 1959. aastal maha ning taastati ja pühitseti 1991. aastal. Seal paikneb tuntud ja armastatud

“Õnnistav Kristus” Jüri Arrak

kunstniku Jüri Arraku altarimaal “Õnnistav Kristus”.

Kogudusel ei ole vahendeid, et hoonet kütta ja korras hoida ning juba on seal tekkinud ohtlikud lagunemised ja varingud. Halliste kirik on vaid üks näide korrastamist vajavatest kirikutest

Kas laseme kirikutel edasi laguneda? Kas oleme valmis selleks, et ühel hetkel saame külastada ainult Halliste või Pühavaimu või Muhu kiriku varemeid ja rääkida lugusid sellest, mis seal kunagi oli?

EELK Toetusfond ei ole selleks valmis ega sellega nõus.

Sellepärast on Toetusfond võtnud oma südameasjaks teha korda kõik Eestimaa kirikud, et kirik saaks korda teha inimesed.

Kutsume inimesi üles annetama, et kirikud oleksid soojad, et kirikusse saaks sisse minna igaüks, siis kui tahtmine tuleb!

Toeta kirikute säilimist meie kultuuri olulise osana:

SA EELK Toetusfond

SEB a/a EE091010220267776222

SWEDBANK a/a EE952200221069054096

LHV a/a EE777700771003033811

Fondi avamisüritus Tartu Jaani kirikus

Fondi avamisüritus Tartu Jaani kirikus

25.03. tutvustatati Tartus Jaani kirikus heategevusfondi EELK Toetusfond. Selle loomise eesmärk on toetada Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut kristliku usu, maailmavaate ja kultuuri hoidmisel ning pärandi säilitamisel Eestis.

Palmipuudepüha jumalateenistuse järel toimunud SA EELK Toetusfondi tutvustusürituse raames kinkis ettevõtja Indrek Laul Tartu Jaani kirikule kontsertklaveri 225 ning toimus kontsert Eesti tunnustatud pianistide osalusel.